Laurentsius räägib kuidas sündis President Päts pisaraga (pikk)
President Päts pisaraga kuulub kunstikogumikku Vabadus 21. sajandil, mille loovad 21 kaasaegset Eesti kunstnikku Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Eesti Litograafiakeskuses sünnib 100 kogumikku, igas 21 originaalteost. 25 kogumikku leiavad omanikud Eestist, ülejäänud lähevad Eesti kunsti tutvustama laia maailma.
Augustis 2018 valmivad kogumikud Vabadus 21. sajandil on eelmüügis Tallinn Art Space galeriis. Igas kogumikus on 20 suuremõõdulist originaalteost Eesti tippkunstnikelt nagu Arrak, Lapin, Meel, Allik, Toomik, Tihemets, Murka, Kangilaski, Laamann, Kiwa, Mäetamm, Pärn, Volmer jne.
Draakoni aasta
Download full length documentary at
The Dragon is the mightiest of the Chinese zodiac -- the Dragon is driven, unafraid of challenges or risks, preferring to write its own rules. This describes 1988 Estonia.
Director, screenwriter and cinematographer Andres Sööt
Composer Erkki-Sven Tüür
Editor Marju Juhkum
Tallinnfilm 1988
Reimo Võsa-Tangsoo Vahetu vaevatasu
Reimo Võsa-Tangsoo räägib oma Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii näitusest Vahetu vaevatasu 03.05.–28.05.2017.
Me oleme harjunud rääkima ületootmise kurnavast mõjust looduskeskkonnale, kuid märksa vähem on saanud tähelepanu viisid, kuidas me oma enese inimkeskkonda saastame.
Pilt kõnelevat rohkem kui tuhat sõna. Digitaalse pildipöörde järgses maailmas tähendab see, et toimub kasvava kiirusega tähenduse juurde tootmine, mis oma ulatuselt tõenäoliselt juba ületab n-ö reaalsete asjade tööstuse. Nii on sõna, mis ütleb märksa vähem kui pilt, muutunud tänapäeval üheks võimalikuks pildiökonoomia ja ökoloogia vahendiks.
Reimo Võsa-Tangsoo eksponeerib oma näitusel „Vahetu vaevatasu“ ekfraasidena mehaanilise täpsusega kirjeldatud fotosid viimase aasta meediapildist, lootes meie ühisele kogemusele, mis võimaldab ühtemoodi aru saada mitte ainult kirjeldusest „päikeseloojang mererannal“, vaid ka märksa keerulisematest päevakajalistest kujutistest.
Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses 2013. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning töötab samas 2003. aastast saati. Tal on olnud rida isiknäituseid Tallinnas Hobusepea ja Draakoni galeriis. Tartus eksponeeriti Võsa-Tangsoo magistritööde sarja „Tahtsime kõige paremat“ 2011. aastal Y-galeriis ja 2015. aastal kaasas kuraator Anneli Porri ta tööga „… Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed” Tartu Kunstimuuseumi näitusele „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–2015”.
Tänud: Abikaasa, Anneli Porri, Sulo Kallas, EKA Fotoosakond, (Indrek Grigor ja) Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liit, Tõnu Karjatse, Maris Karjatse, Mari Armei, Andre Joosep Arming (juhuslikus järjekorras)
********************************************************************
We are used to talking about the exhausting effect that overproduction has on the natural environment, but we don’t pay as much attention on how we pollute our own human environment.
It is said that an image is worth a thousand words. In the world after the digital visual turn this means that we are producing meaning at an increasing rate, probably already exceeding the production of “real things”. Therefore words, that in and of themselves are less explanatory than images, can facilitate visual economy or visual ecology.
In “Immediate Gratification”, Reimo Võsa-Tangsoo exhibits ekphrastic and mechanically accurate descriptions of photos from the news media of the previous year. He counts on our shared experiences for an identical understanding of not merely the description “sunset on the seashore” but also of somewhat more complex everyday images.
Reimo Võsa-Tangsoo (b 1976) received his master’s degree from the Photography Department of the Estonian Academy of Arts in 2013 and has worked in the Academy already since 2003. He has had a number of personal exhibitions in the galleries Hobusepea and Draakoni in Tallinn. In 2011, Võsa-Tangsoo exhibited his master’s series “We Wanted the Best” in Y-gallery in Tartu and in 2015 curator Anneli Porri included his work “… As Close to the Bone as I Could Get, and to Hell with the Consequences” in her exhibition “From Explosion to Expanse. Estonian Contemporary Photography 1991–2015” at the Tartu Art Museum.
Thanks: My wife, Anneli Porri, Sulo Kallas, Photography Department of the Estonian Academy of Art, (Indrek Grigor and) Tartu Art House, Estonian Artists’ Association, Tõnu Karjatse, Maris Karjatse, Mari Armei and Andre Joosep Arming (in no particular order)
Peeter Allik - Hiilgavsuur toiduklubi, Draakoni galerii, 2012
Peeter Allik - Hiilgavsuur toiduklubi, Draakoni galerii, 09.07.-21.07.2012
_ _ _
Peeter Allik räägib kas värvitilgal on sugu ja kuidas sündis Täielik vabadus
Täielik vabadus kuulub kunstikogumikku Vabadus 21. sajandil, mille loovad 20 kaasaegset Eesti kunstnikku Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Eesti Litograafiakeskuses sünnib 100 kogumikku, igas 20 originaalteost. 25 kogumikku leiavad omanikud Eestist, ülejäänud lähevad Eesti kunsti tutvustama laia maailma.
Augustis 2018 valmivad kogumikud Vabadus 21. sajandil on eelmüügis Tallinn Art Space galeriis. Igas kogumikus on 20 suuremõõdulist originaalteost Eesti tippkunstnikelt nagu Arrak, Lapin, Meel, Toomik, Tihemets, Kangilaski, Laamann jne.
Kursi Koolkond
KURSI KOOLKOND on film ühest omanäolisemast eesti kunstikoolkonnast. Eriliseks teeb ta see, et ta polegi koolkond vanas mõistes, vaid pigem sõpruskond kui mingit stiili või ideoloogiat kandev liikumine. Vaatamata sellele on seltskond püsinud koos pea kakskümmend aastat ning igal aastal on olnud vähemalt üks ühisnäitus.
(Ants Juske, kunstiteadlane, filmi stsenarist).
Režii ja montaaž: Rein Raamat ja Peeter Brambat
Operaatorid: Arvo Vilu, Erik Norkroos, Rein Raamat
Stsenaarium: Ants Juske, Ilmar Kruusamäe
Heli: Jüri Vood
Filmis on kasutatud Ilmar Kruusamäe koduarhiivi
Produtsendid: Helvi ja Rein Raamat
Filmi tootmist toetas Eesti Kultuurkapital
© Raamat-Film
1988. aasta aprillis loodud kunstnikerühmitus Kursi Koolkond on aktiivselt tegutsenud nüüd juba enam kui 20 aastat. Asutajaliikmed Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik, Priit Pangsepp ja Albert Gulk on kuraatoritena hoidnud silma peal eesti kunstimaastikul toimuval ning kutsunud aastate jooksul rühmitusega liituma Priit Pajose, Marko Mäetamme, Imat Suumanni, Külli Suitso ja Reiu Tüüri, osundades nii tõusvatele tähtedele meie kunstimaailmas. Külalisesinejatena on kursilaste näitustel kaasa löönud Andrus Kasemaa, Ervin Õunapuu, Tõnu Noorits, Hannes Starkopf, Eero Ijavoinen ja Kaarel Vulla. “Suurte isiksuste” (Ants Juske) koolkond on tänaseks kujunenud rühmituseks, kus iga osaleja ajab oma, eesti kunstilukku märke mahajätvat rida, allumatagi mingitele sundideoloogiatele või loomekreedodele. Müütiderägastikus võideldes ja neid ise luues on vastaliste mässajate renomee tänaseks asendunud tunnustatud klassikute positsiooniga. Filmi režissöör Rein Raamat (s. 1931) on lõpetanud ERKI maali erialal (1957). Alustas Tallinnfilmis E. Tuganovi nukufilmide kunstnikuna. Olnud 11 eesti mängufilmi kunstnik (sh “Mäeküla piimamees”, “Põrgupõhja uus vanapagan”, “Viimne reliikvia” jt). 1971. aastal rajas Tallinnfilmi juurde Eesti joonisfilmi, kus ta arendas ja lõi võimeka joonisfilmi kollektiivi ning töötas selle faktilise juhina kakskümmend aastat. Filmide kaasloojaks valis ta kõige võimekamad ja omanäolisemad eesti kunstnikud, heliloojad ja operaatorid, et tuua võimalikult jõulisemalt oma ideed ja mõtted ekraanile. Nii sündis neliteist joonisfilmi, sh. “Veekandja” (1972), “Suur Tõll” (1980), “Põrgu” (1983), “Kerjus” (1986), “Linn” (1988) jt. Enamik tema joonisfilme on osalenud tähtsamatel rahvusvahelistel festivalidel, võitnud hinnatavaid auhindu ja teinud Eesti joonisfilmi tuntuks kogu maailmas.1989 asutas Rein Raamat animafilme tootva “Stuudio B”, 1993 stuudio “Raamat-Film”.Filmi tootnud OÜ Raamat-Film asutati 1993 aastal professionaalse stuudiona dokumentaalfilmide ja reklaamfilmide tootmiseks. Nende aastate jooksul on valminud paarkümmend dokumentaalfilmi, hulgaliselt videokatalooge Kunstnike Liidu aastanäitustest ja reklaamiklippe. Jäädvustatud on vanema ja samuti noorema põlvkonna kunstnike loomingut ning mõtteid, sh filmid vaibakunstnik Lea Valterist (“Lea Valter eesti vaibakunstnik”, 1997), Enn Põldroosist (“Enn Põldroosi härrasmeeste seltskond”, 1998), Kaido Olest (“Kaido Ole”, 1999), Jaan Elkenist (“Jaan Elkeni teistmoodi tegelikkus”, 2000), skulptor Maire Männikust (“Maire Männik, 54 rue du Montparnasse”, 2000), Lemming Nagelist (“Lemming Nagel 2001”, 2001), Valve Janovist, Lüüdia Vallimäe-Margist, Silvia Jõgeverist, Heldur Viiresest, Lembit Saartsist ja Ülo Soosterist (“Tartu sõpruskond - kunsti saab igal ajal teha”, 2001), medalikunstnik Enn Johannesest (“Enn Johannes”, 2002), maalikunstnik Johannes Võerahansust ja pianist Erna Saarest (“Hansuke ilmub vahest linnuna”, 2002), maalikunstnik Valdemar Välist (“Valdemar Väli”, 2002).
avamine}2016 eri - lpsid, draakonid, pehmed jm - Midny & Shinex
Hiline head uut aastat!
-Midny & Shinex
laulud taustal
1: Rudolph the red nosed reindeer
2: SONiKA -aiSeNMa- Original Song
3: Down (nightcore)
bruh